Caminhu

Ês ediçon fassi parti di un prudjetu pa djunta manga di kantigas di mininus na tradiçon di tudu ridjons di Guine Bissau, pa pudi otchadu un disku k na sirbi pa guarda balur di kantiga, suma kussa di sina mininus ku garandis di tudu mundu. I fassi seis semana k nô sai ianda nobe ridjons di Guine Bissau, nunde k nô graba 114 bias, pa nô otcha 500 kantigas di 15 raças, na 17 lingus diferentis.

I pabia di ês manga di raças kada kin ku si lingu, i pabia nô ntindi tambi kuma i ta sedu importanti pui pelu menus un kantiga di kada raça, k manda nô fassi pa disku sedu suma findjimentu di un bias k fassidu na tudu ridjons di Guine Bissau. Na kada ridjon, nô pui na ê disku kantigas di raças k sinta la. Pa djunta ridjons ku Bissau, nô pui manga di kantigas na kriol ku un son na purtuguis, lingus ku ta fura na nghutru, k ta mostra manga di manera k guintis ta sta na Guine Bissau. Nô tenta di ês manera, nau son pa mostra organissaçon di kultura ku mandjuandadi di pubis di Guine Bissau na disku, ma tambi pa fassi utrus guintis sinti suma ê sta nan na bias dentru di tchon di Guine Bissau.

Ku garbaçons k djuntadu pa fassi kantigas, nô bin tchama djidius di Guine Bissau k ta sta na Lisboa, suma Gueladjo Sane, Braima Galissa ku Bubacar Djabate, ku utrus kussas di toka k nô ta toka. Suma nô ka misti pa ê tarbadju sedu son pa guarda kantigas k nô djunta, nô ka misti tambi pa i sedu son di guintis k fassil, kussa k nô sibi kuma i ka na sedu ba kuma k nô mistil.

Kil k nô misti, i pa pubis di Guine Bissau sinti ku ê disku, k nô misti pa i sirbi pa mostra balur di kultura di kantiga na tudu si manera ku si rikessa, mas inda, hora k i na faladu na mandjuandadi di mininus.

Fernando Mota, José Grossinho i Violeta Mandillo

Contexto

Guine Bissau i un terra sinhu di Afrika, k sta pertu di mar na ladu di kaida di sol, i tene 1.800.000 guintis, i tene forontera ku Senegal ku Guine Konakri. Si dissenhu ku si foronteras fassidu ku regua ku skuadru, na kil runion garandi di Berlim (1884/85) otcha k brankus kolonialistas na rapati nghutru Afrika, sin kiri sibi di si guintis ku sê kultura k sta la, pabia otcha k katiberasku kaba, ê bida ê fassidu tarbadjaduris sin ricibi bon dinheru, pa torna ba ta djuda furta mas rikessas k Deus pui na si tchon.

Suma i tchiu raças, kada un son delis ku si lingu ku si manera di pidi Deus, kila ta odjadu pa guintis di fora, suma un kussa k ta tudji ntindimentu na gubernaçon di terra. Ma kila gora pudi nan sedu rikessa garandi, si rispitu ku bon tratu ten entri guintis k sinta djuntu, na kil un tchon.

Amílcar Cabral skirbil dus bias, i dissa, suma kussas k bali pena lei, unde k i konta diritu kuma k guerra pa libertaçon na mon di kolonialistas dibi di sedu tambi un manera di firmanta kultura:

“… I odjadu dja kuma kultura, el k i rais di nô guerra di libertaçon, I odjadu dja tambi kuma, son guintis k pega sê kultura diritu, elis k ta pudi djunta na un mon, pa guerria kontra stranhus k misti pui elis na katiberasku. El k manda, sedja kuma k i sedu son na si manera k i ta pensadu ô na si manera k i ta mostradu, i kussa garandi na storia di kada pubu” (pp. 244).

Kantigas, badjus, passadas ku brinkaderas k nô ta sinadu na nô mininessa, ê ta sirbi suma tchabi pa guarda nô lingus ku nô kulturas, k ta balorissa nô terra. Guintis ta kanta ê ta badja tchiu ku mininussinhus ku badjudassinhus na Guine Bissau. I ten brinkaderas nunde k palabras ta ripitu manga di bias, djuntadu ku ritmu sabi, na djitu di kantiga na lingu di mama, unde k kultura di kada kin ta sintidu. Tudu ta fassidu pa kil sintimentu di fiança na rostu ku fala di kilis k ta toma konta di mininus, sedu kussa k na bin kumpanha elis na sê bida nteru. Kuas tudu ê ta fika na ntindi pa sempri, nin k i na sê nocentasku, tudu bias k ê misti fassi un kussa, ô ê kumça na odja un kussa nobu.

Tudu mininu k na si mininessa i kirci bas di kontentamentu ku rispitu pa manera di sta di kada kin, i ta sedu sperança na djuda kumpu un terra di djustiça, na un mundu di amanha.

Domingos Morais, Inst. de Estudos de Literatura e Tradição da Universidade Nova de Lisboa

Di nunde ki sai nel

É CD “Nha Mininu” – Música tradicional di mininus di Guiné-Bissau i kau di kunsada di mas di 3100 km de musicas iandados, kontradas e manga di diferenças. Um djuntado di 34 musicas di mininus guineenses na se lingus (tcholonados pa purtuguis) pa purmeru bias gravadus ku participason de manga del de kumunidadis di regions de Tombali, Quínara, Bafatá, Gabú, Oio, Cacheu, Biombo, ku sector di Bissau e Bolama.

Dentro di projecto “Cultura i nô balur” – ki na fasido pa FEC – Fundação Fé e Cooperação ku si parcerus, ki financiado pa União Europeia, Miserior ku Camões – Instituto da Cooperação e da Língua, I.P. – é tarbadju ta kumbidano pa no bai bias na mininesa ku ta sta sempre na nós, na kaminhos di um país ku intchi di kulturas, nunde ku si djiresa e rispitu misti lebadu ku es projecto té djunto di publikus, principalmente pa mininus ku si garandis guineenses.

Na djubi pa 15 etinias ku tem na Guiné-Bissau, no lebadu pa diferentes tipos de musicas ku ta papiado e kantadu na kriol, papel, fulupe, mankanhe, baiote, mansonka, blanta mane, mandinga, sarakule, mandjaku balanta, mandinga, fula, djacanka, nalu, beafada, budjugu, ou purtuguis. Na ermondadi ku bon moransa…

Na tratu ku kusas ku djuntanu. Na kasabi di dur nenido na ragaz. Amoris son amoris e istorias ku no ta ripiti tudo hora, na asas di rimas ou di norostia norostia.

Ku um parti na manga di países, é tarbadju de djunta e kumpu na fasidu na tchon guineense, e i na djudadu inda pa artistas guineenses ki gasidja na terra di Portugal, ku djunta fala di mininus ku garandis di Guiné-Bissau i di utrus diferentes ambientes di musicas. Ma si “Nha Mininu” i kau di tchiga, i kau di bai també. Um garandi konhecimento di cultura guineense ki, ta sukuta si kabesa e i ta sukutado, ta kumsi, e I ta firma e i ta rabida.

FEC – Fundação Fé e Cooperação